KRIIMUPREILI - uudiseid uuest kodust
KRIIMUPREILI HOIUKODUS - VAJUTA SIIA
-----
07.01.2008:
Kriimupreili ja vanaema on vägagi rahul teineteisega, julgeks ma arvata. Vanaema helistas meile üks päev ja jutustas, kuidas Kriimu tema kaela peal magas. Ja täna kui ma vanema juures tukkuma jäin ronis ta mulle kukla taga ja pani nurrumootori tööle - hea uni tuli.
Üritame pildi ära teha ja siis vaatame, kas ta on juba kasvanud ka. Tundub igatahes, et ta veidi on paisunud, aga lihtsalt hoiab end rohkem keras...
-----
02.01.2007:
Kriimupreili on kord Kriimu, kord Preili. Vanaema arust saab kiisu kohe näo järgi ainult Kriimu olla. Vahel kui ta eriti hirmunud näoga meid trepi pealt luurab, kutsume teda ka Äpuks. Täna just hankisime kraapimisriba. Kriimu oli endale valinud mõned kipsseinad, kus oma küünekesi teritada, kuid nüüd harjub ehk riba kasutama. Rohkem on sööma hakanud ja kui üksi koju jääb läheb diivanikasti magama... vanaema on väga elevil igatahes.
Pole jõudnud kiisut veel pildistada! Aga nädalavahetusel võtame ette ja siis saadan teile ka pildi Kriimu tegemistest.
-----
31.12.2007:
Tundub, et rohtude paanika oli esimese hetke oma. Nüüdseks on asjad kuidagi ise paika läinud. Vanaema võtab hoolitsemist täie tõsidusega. Rohi saab kenasti söödud ja silmad puhastatud. Vanaema on isegi üllatavalt rahul. Ei osanud oodata, et ta nii väga rõõmustab kui talle kassikese viime. Kriimupreili ja vanaema on tegelikult natuke sarnasedki - ettevaatlikud kellegi usaldama hakkamisel, kuid seda paremini tunduvad nad klappivat. Täna käisime jälle külas vaatamas, kuidas neil läheb ja kiisu oli suurest
tähelepanust tema suhtes natuke häiritudki. Hästi ettevaatlikult liigub veel mööda toaääri ja lagedal ei lase ennast silitada, aga kui "tema tooli" minna on ta ülevoolavalt sõbralik. Vanaema on juba oma sõbrannasid kassikatsikulegi kutsunud :)
Tore, et nad saavad nõnda koos vana aasta ära saata ja uue vastu võtta!
-----
30.12.2007:
Rõõm vaadata kui palju rõõmu üks väike loom võib ellu tuua. Vanaema oli väga üllatunud, kuigi tuleb tunnistada, et Kriimupreili oli veel enam. Hirmust vaatamata ei lõpetanud ta aga korrakski nurrumist. Jätsime nad siis omavahel tutvuma. Reedel tuli paanikas vanaema kõne - kass kadunud. Otsisime siis põhjalikult kõik nurgad läbi, riidekapid, kummutialuse, isegi vaasid, kuni õhtupoolikul vanaema tuli jumal teab kuidas selle peale, et vaadata diivanikasti. Ja sealt me ta siis leidsimegi rahulikult magamas oma turvalises kohas. Jumal kui ehmunud näokesega Kriimupreili küll oli, tema peidukoht oli avastatud!!! Eile kiisu juba saatis vanaema tema köögitoimetamistes. Kriimupreilil on mõned kohad majas väljavaadatud, kus ta ennast turvaliselt tunneb - köögiraadio otsas ja rohelises toolis. Seal ronib sülle ja hõõrub ennast vastu vanaema.